Meie jaoks on lugemisaasta alanud raamatute jagamisega. Palju mahakantud raamatuid leidsid uue omaniku.

Minul oli eile ametlikult viimane tööpäev, kuid tulin ka täna veel viimaseid tunde andma ning otsi kokku tõmbama.

Kurvastab see, et edaspidi on raamatukogu avatud vähem ning reedel üldse suletud. Raamatukogu blogi sisu täiendamine jääb ilmselt samuti mõneks ajaks soiku.

Aitäh armsatele lugejatele! Aitäh kolleegidele!

Seoses raamatukogu juhataja puhkusega on RAAMATUKOGU avatud E-N – 9:30 – 13:00 ja R – suletud

Muutub ka ÕPIKUKOGU tööaeg:
E,T,N – 13:00 – 14:00
K, R – 9:30 – 14:00.

Seoses muudatustega kooliraamatukogu töös

palun tagastada 20.jaanuariks 2010

kõik põhikogust laenutatud raamatud,

mis on laenutatud enne 23.detsembrit 2009

Aastanumbrite vahetudes on üsna tavaline, et vaadatakse eelmisele aastale kokkuvõtliku pilguga ning uueks aastaks tehakse plaane, seatakse eesmärke ja antakse lubadusi. Uusaastalubadused tunduvad minu enese jaoks justkui õhuke jää.

Üheks variandiks on tõesti aasta planeerimine ja eesmärkide seadmine. Selleks on palju võimalusi ning atraktiivseid blogisid ja veebilehti, kust vastavalt nõu ja nippe leiab:

• Isikliku arengu blogi ettevõtlikule noorele Ela aasta, mis on meenutamist väärt!

• Selge Pilt 8 nippi, et uus aasta tuleks vanast parem

Kui me oleksime aga raamatud? Milline raamat oleksid sa täna? Aga milline oleks sinu 2010. aasta aastaraamat? Harald Lepisk on kirja pannud vahva postituse, mille eeskujul väike loovülesanne läbi teha.

Samas räägib Lepisk metoodikast- Elav raamatukogu, mida edukalt kasutatakse ka T.O.R.E.- tegevuses. Elav Raamatukogu on kultuuridevahelise õppimise ja isiksusliku arengu soodustamise meetod, milles noortele antakse võimalus seista vastakuti oma eelarvamustega. See toimib samadel alustel, nagu tavalinegi raamatukogu – raamatukoguhoidja, lugejakaartide, raamatute ja laenutajatega. Raamatutena toimetavad aga mitte paberid, vaid inimesed, kes räägivad lugejale oma kogemustest ning püüavad koos lugejaga selgusele jõuda stereotüüpide tõelevastavuses.

Lisalugemist: http://www.meis.ee/pictures/Noorteleht.pdf

Ilusat pühadeaega ja meeldivaid hetki enda ja lähedaste seltsis!

Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuulutati välja algupäraste lastejuttude võistluse «Minu esimene raamat» võitjad, parimaks tunnistati Markus Saksatamme humoorikas seiklusjutt «Ruubert, lohe ja laevapoisid».

Algupäraste lastejuttude võistluse “Minu esimene raamat” võistluse korraldasid kirjastus Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke.

Võidulugu on (absurdi)huumoriga  vürtsitatud seiklusjutt meremeestest, piraatidest ja muudest tegelastest. Markus Saksatamm on varem avaldanud jutte ajakirjas Täheke ning 2008.  aastal ilmus tema esimene lasteraamat «Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall». 2010. aastal on temalt ilmumas ka käsikiri «Külaline Oki-doki planeedilt».

Ppreemiad said ka Siiri Laidla “Rott Amadeus, supitirin ja muud keldriasukad” ning Reeli Reinausi “Täiesti tavaline perekond”. Siiri Laidla töö keldriasukatest oli seikluslik klassikaline lastejutt ning Reeli Reinausi töö puhul märgiti, et see oli parim n-ö reaalset elu kajastav võistlustöö, mis muuhulgas rääkis blogimise ohtudest jt kaasaegsematel teemadel.

Äramärgitud töid oli kolm:

Kerli Altmarti “Linnast maale”  

Tiia Selli “Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik”

Siiri Laidla “Toome-Tondu”

Tänavusele lastejutuvõistlusele saabus 27 tööd, millest nõuetele vastasid 21 (välja praagiti peamiselt liiga lühikesed tööd). Võistlus toimus juba neljandat korda.

Noorteromaanide konkursi tulemused selguvad jaanuaris-veebruaris.

Uudis ka Postimehes.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind läks seekord Piret Raua autoriraamatule “Härra Linnu lugu”. Vaata ka Postimehe uudislugu.

Raamatu autor Piret Raud sai auhinnaks kilo rosinaid, rahalise preemia 1500 krooni ja tänukirja.

AASTA ROSIN, mida antakse välja alates 2004. aastast, on Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhind aasta silmapaistvaimale eesti lasteraamatule. Žüriisse kuuluvad kõik keskuse töötajad. Valik tehakse jooksval aastal esmatrükis ilmunud algupärandite hulgast, kusjuures hinnatakse raamatut kui tervikut, väärtustades nii teksti autori kui ka illustraatori tööd.

Kilo rosinaid! Milline suurepärane mõte jõuluvana kingikotti

Lisaks infot Rahvusraamatukogu ja Paabeli raamatukogu tegemistest:

Jõulukuu raamatunädal Eesti Rahvusraamatukog

8.-12. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus enam kui 60 kirjastust pakuvad raamatuid ning peetakse kirjandusfoorumit Paabeli raamatukogu. Raamatunädala raames esitleb kirjastus Ilo teisipäeval kell 16 nurgasaalis raamatut „Meie pere jõuluraamat. 100 säravat ideed suurtele ja väikestele”. Neljapäeval kell 13 ja reedel kell 16.45 tutvustab Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitust “Eesti rahvarõivas sõnas ja pildis Rahvusraamatukogu varamust” koostaja Helle Remmelt. Huvilistel palutakse koguneda infoleti juurde. 11.-12. detsembrini leiab aset kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu, sel aastal teemal “Kirjandus. Kas ja kuidas me teda näeme?”. Foorumi ettekanded käsitlevad kirjanduse seoseid rahvusliku mälu, raamatukogude ja trükkimisega, samuti arutletakse kirjanduse ja ajakirjanduse ning kirjutajate ja lugejate suhete üle. Reedel kell 17 toimub raamatukogu kohvikus luuleõhtu. Kirjandusfoorumi lõpetab laupäeval kell 17 vestlusring “Uku Masingu puudutus” Kirjanike Majas. Paabeli raamatukogu kava Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta. Jõulukuu raamatunädala korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga. Paabeli raamatukogu korraldavad Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, toetab Kultuuriministeerium. Täiendav informatsioon: Jõulukuu raamatunädal: Triin Soone (Eesti Rahvusraamatukogu), tel. 630 7271, Triin.Soone@nlib.ee Paabeli raamatukogu: Britta Koržets (Eesti Kirjanike Liit), tel. 5669 4194, paabel@ekl.ee Õnne Mets RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260 www.rahvusraamatukogu.ee

Ajakirja National Geographic rubriigi News enim vaadatud teaduslikud avastused alustades fosiilsete  leidudega ning jätkates floora ja fauna vallas.

Teadustuudiseid kajastavad Eestis:

Forte- teadusja loodusuudised- http://forte.delfi.ee/news/teadus/

kool.ee- uudiseid nii õpetajatele kui õpilastele lahedad teadusuudised

Algselt Äripäeva rubriigina ilmunud pööraselt lahedad teadusuudised nüüd iseseisva portaalina Novaator.ee toimetavad tegijad Tartu Ülikooli juurest.

Tiit Kändler ja teised Eesti Päevalehes ja  Tiit Kändleri teadus.ee.

Priit Ennet Eesti Ekspressis,

Marek Tihhonovi blogi: http://marekioma.blogspot.com/ ja http://marekiasjad.blogspot.com/

Ajakiri Horisont.

Kasulik lugemine on kindasti ka skeptik.ee , mis heidab veidi kriitilisemat ja ehk ka selgemat valgust paljudele aktuaalsetele teemadele. Viide postitusele, kus muuhulgas õpetatakse Rubiku kuubikut kokku panema.

Eersti Rahvusringhäälingu teadus-haridus-silmaring portaal: http://teadus.err.ee/ siin on rohkelt viited erinevatele saadetele Vikerraadios, ETV-s, mida on võimalik ka järelkuulata.

Eesti füüsika portaal: http://www.fyysika.ee/uudised/

Tartu Observatooriumi teadusuudised: http://www.aai.ee/?page=teadusuudised

Portaali Roheline Värav uudised: http://www.greengate.ee/?page=4

Raamatust: Kuidas ärksalt õppida, A. Kidron

1. Näe uue omandamises ja õppimises oma võimete väljaarendamise võimalust ja isiksuse arendamise teed.
2. Kujunda õping endale põnevaks ja tulemuslikuks, võttes appi kõik käepärased nõksud.
3. Sea iga päev endale kindel eesmärk midagi uut omandada või varasemat korrata.
4. Asenda õppimisalased eelarvamused ja negatiivsed enesesisesndused positiivsete suunissõnadega.

5. Kujunda endale märkmikkalendri abil endale aja haldamise harjumused.

1. Keerukat ainet õpi sammhaaval, tehes algul arusaamatu kas või osaliselt mõistetavaks.
2. Toetu uut omandades esialgsele tarkusele- sellele, mida ainevallast juba tead või oskad terve mõistusega järeldada.
3. Võõrast õppides avasta selles omast ja tuntut.
4. Järjepanu õppelaua taga istumise asemel tee õppides sadegasti lühipause- see värskendab meelt.
5. Kui oled väsinud- puhka, kui unine, mine – maga! Kas või veerand tundi!

Jätkub…

Lugemisaasta on 2010. aastal toimuv teema-aasta sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga. Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010, eelüritustena on juba korraldatud raamatuvahetusi, seminare ja ümarlaudu.

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Eelnevast lähtuvalt teen üleskutse kõigile omavalitsusjuhtidele, kultuurispetsialistidele, raamatukogudele ja koolidele korraldada oma maakonnas, linnas, vallas või külas, koolis, raamatukogus, sõprusringis või töökohal raamatuvahetusi, lugemisklubisid, ettelugemispäevi ja muid vahvaid ettevõtmisi.

Veebruaris alustame meediakampaaniaga, et tutvustada lugemisaastat, selle eesmärke ja sümboolikat, kampaania teine osa on sügisel. Veebruaris ja septembris toimub rongiluule kleepsude vahetus – Edelaraudtee reisirongide akendele ilmub kolmas ja neljas valik eesti luulet, millega kaasnevad avalikud luuleüritused. Veebruarist algavad Poetry Slam’i (luulelugemisvõistlus) ja Sound Poetry (kõlaluule erinevates keeltes) eelüritused üle Eesti, mis kulmineeruvad mai alguses Tallinna kirjandusfestivalil Head Read.

• Aasta alguses tulevad lugemisaasta korraldajatele, sh omavalitsuste ja raamatukogude töötajatele ja õpetajatele kogemusi jagama lugemiskampaaniate korraldajad Suurbritanniast.
• Kevadel on traditsiooniline Muhvi konkursi lõpuüritus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
• 6.-9. mail toimub Tartu kirjandusfestival Prima Vista ja Tallinnas kirjandusfestival Head Read.
• Täpselt samal ajal, 7. ja 8. mail on ka Balti Raamatumess, mis seekord on toimumiskohaks valinud Solarise keskuse, täpsemalt Nokia kontserdimaja.
• Eesti koolidesse teistes riikides saadame esinema kirjanikke ja nende teoseid.
• Vikerraadios algab märtsist uus raadiosaade tööpealkirjaga “Kirjanikult kirjanikule”,
• Raadio 4-s tuleb venekeelne kirjandussaade, ETV jätkab luuleminutitega ning tutvustab uusi raamatuid mitmes juba olemasolevas saates (Terevisioon, OP, Ringvaade, Prillitoos jt),
• Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon koos Eesti Kirjanduse Seltsiga korraldavad oktoobris rahvusvahelise teaduskonverentsi lugemismudelitest ja retseptsiooniteooriatest,
• novembris tuleb konverents lugemise ajaloost Eestis. Raamatukogudes ja koolides esinevad kirjanikud, Rahvusraamatukogus toimub kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“.
• Üle Eesti toimub raamatuvahetusi, seminare, kirjandusõhtuid jms. Need on vaid mõned ettevõtmised. Põhjalikud ettevalmistused käivad kõikides osalevates organisatsioonides, üritusi tuleb igale eale ja huvigrupile. Valmistumine lugemisaastaks käib raamatukogudes, koolides, kirjanike muuseumites.

Peatselt valmib koduleht aadressiga www.lugemisaasta.ee. Hetkel toimib blogi aadressil http://lugemisaasta.blogspot.com/, seal olev info täieneb tasapisi. Kindlasti hakkavad lugemisaasta uudised olema Twitteris. Info levitamisel on oma abikäe lubanud ulatada ka Postimees ja Päevaleht.

Info nii suurte kui väikeste ürituste ja muu lugemisaastaga seonduva tegevuse kohta palun saata lugemisaasta kodulehe toimetajale Triin Ploomile aadressil triinploom@hotmail.com.

Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäevi. Järgmiselgi aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.

Krista Ojasaar

Lugemisaasta projektijuht

krista.ojasaar@kul.ee

569 50482