The Bookinist: käsikäru, tool, laud ja raamatukogu- kõik ühes!

Nils Holger Moormanni disainitud bookinist  (milline oleks sobilik eestindus?)

bookinist

Kokku mahutab seadeldis kuni 80 raamatut ja erinevaid hoidustamiskohti ja panipaiku, mis võimaldavad meeldivat äraolemist ja lugemishetki.

Tootest täpsemalt siin: http://www.re-nest.com/re-nest/seating-sofas-armchairs/the-bookinist-a-pushcart-chair-desk-and-library-in-one-113361

Ole moodne

Kevad on käes ja seelikud lähevad aina lühemaks.

Loen juba teist kuud Zinio Digital Magazine vahendusel ühte tasuta täistekst ajakirja. Sel korral oli valikuks naiste moeajakiri Elle Magazine. Aprillikuu numbris tutvustatakse jällegi kevadisi trende ja raamatukoguinimeste rõõmuks on koostatud ka järgmine stiliseering:

 librarian

Järeletegemist väärt!

Old way – Boo! New way - Yay!

Libraries of the Future in Plain English (Tulevikuraamatukogud- selges inglise keeles)

Tegemist videoga, mis on tehtud raamatukoguinimeste poolt  UTS Library´st. Idee ja kontseptsioon on laenatud Common Craft´ilt. Olen juba paar aastat olnud viimase töö austaja. Lee LeFeveri viis keeruliste asjade lihtsaks seletamine on- geniaalne. Lihtsad asjad on geniaalsed! Olen kasutanud seda nii 8. kui 11. klasside informaatikatundides lisamaterjalina tutvustamaks sotsiaalse tarkvara võimalusi.

Käesolev video on aga vahva kokkuvõte muutumises olevas raamatukogundusest. Õigemini vajadusest muutuda- kasutades ära sotsiaalset tarkvara ning arvestades teenindussfääri tarbijate vajaduste muutumist. Eriti meeldib mulle see, et rõhutatakse “raamatukoguhoidja” pädevuste puhul loomingulisust, paindlikkust. Märksõnaks ka valmisolek- nii kliendi soovide ära tundmiseks kui ka parima võimaliku säästva eluviisi ja infovahetamise viisi osas. Ülikoolis räägiti raamatukoguhoidjast kui innovaatorist (vähemalt selle edumeelsest toetajast). Reaalsuses võtab see aega nii meil kui mujal.

 

Video on üsna lihtsas inglise keeles. Oskamatutele- viimane aeg on õppima hakata!

Head vaatamist!

E-raamatust e-tindini

Sel suvel Raplas kooliraamatukoguhoidjate suveseminaril 2009 tekitas Mart Laanpere esinemine kolleegide hulgas kõvasti erimeelsusi. Tehnoloogia ja raamatud ühes lauses!? Paljude jaoks tundub see siiski veel vastuvõetamatu ja arusaamatu. On hea meel tõdeda, et suurem osa raamatukoguhoidjatest on edumeelsed ja ei pelga arengut. Teisalt on mul hea meel, et alati on neid, kes väärtustavad ja seisavad “vana hea” eest. Eks see hoiabki elus balanssi.

Üheks väga teravaks küsimuseks oli e-raamatute ja e-lugerite üha laialdasem kasutuselevõtt maailmas. Esimeste puhul siis tegemist digitaliseeritud raamatutega ja teise puhul tehnoloogilise abivahendi või vidinaga, mis mõledud eelkõige pikemate tekstide lugemiseks. Tõlkimise või tõlgendamise tõttu kasutatakse palju erinevaid mõisteid. Ka e-raamat (eReader) vahendi kontekstis.

Vahvas ja vägagi web 2.0 keskkonnas raamatumaailm.ee arutab ja annab hea tehnilise ülevaate postitaja kert  e-raamatulugeja Amazon Kindle kohta.  Tekib ka enesel soov säärast vidinat omada. Vähemalt katsetada. Väga lihtne on öelda ei. Samas kas ilma katsetamata tasub protestida?

Teemasse süvenedes ja uurides, kuidas hetkel olukord Eestis on- avastan üllatuslikult, et tegemist on aktuaalse teemaga. Googeldades avastan üsna värskeid postitusi, artikleid ja tooteülevaateid erinevate e-raamatute või e-lugerite kohta. VAU-efekt! Lähenen teemale küll vahendipõhiselt a la millist võimalusel soetada, kuid leian ka palju selgitavat taustinfot.

  • olemuslikud küsimused traditsiooniline raamat vs digitaalne vahend
  • digitaliseerimise ohud- eksitavad või mittetäielikud metaandmed
  • veebi- või e-raamatute kirjastamine ja nõuded
  •  autoriõiguse küsimus
  • kirjastustööstuse ümberorienteerumine

Juba detsembris 2009 ütles aga Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo , et rahvusraamatukogu praegu üheks kõige olulisemaks sihiks arendada elektroonilist poolt. Arendatakse ja püütakse leida just nimelt tasakaalu, kuidas olla piisavalt “pildis” ja säilitada traditsioone. “Meil on umbes 3000 e-raamatut, mida on võimalik seitsmeks päevaks alla laadida ja lugeda ning kasutada.”  RR edumeelsus on innustav ja hea eeskuju. Detsember 2010 Sirbis Andresoo RR komplekteerimisest: “E-areng on kaasa toonud ka selle, et muudetud on kogude komplekteerimiseks mõeldud eelarveridade proportsioone. Suhe on 80 : 20 trükitud raamatute kasuks.”

ERR uudistele 2010 jaanuaris Johannes Tralla “Eestis jõuavad ilmselt lähikuudel müügile e-raamatute lugemisseadmeid, kuid raamatukaupmehed ja kirjastajad ootavad seda aega hirmuga. ” 

kert:” Amazoni Kindle ja teised analoogsed seadmed võimaldavad nüüd raamatuid lihtsamini, väiksema kulu eest ning ühtlasi ka loodust säästes nautida. See on tulevik – olge valmis.”

Silm tasub peale visata ka Mart Väljataga arvamusele Google ülemaailmse e-raamatukgu loomise kohta. „Mina pigem tervitaksin selle ühe digiraamatukogu tekkimist. Muretseksin pigem, et see ei ole Eestis ligipääsetav.“

Mõnusaid mõtteid on kirjutanud e-raamatust ka blogija Marek Muiste blogis Herbaarium. Eriti lahe ja julge mõte: “Digitaalse sisu ja korraliku kasutajatoe korral võiks välja pakkuda mõtte, et iga tudeng võiks saada kooli/riigi poolt endale e-raamatu lugeja, mille abil tal on ligipääs kogu informatsioonile, mida ta oma õppetöös vajab”.

Mäletan samuti diskussiooni 2009 sügisesest kohtumisest õpikukirjastusega, kus oli vaidlus/arutelu õpikute digiteerimise digitaalselt kättesaadavaks tegemise üle. Vastus oli kokkuvõtlikult: ei taha, ei tasu jms.

Kristjan Otsmann 2008 on samuti Kindlet katsetanud. Huvitav oleks teada, mida ta sellest täna arvab? 

 

Tehnika- ja tehnoloogiliste abivahendite ülevaateid ja arvustusi tegev kahvel on testinud Notion Ink Adam tahvelarvuti/e-raamatut. Viimane saab ka ülistava kommentaari -imeline 🙂 Tekitab huvi küll, kas pole? Kahvlist saab lugeda veel COOL-ER’i, Barnes& Noble´i Nook´i, LG Display.  

Ekspressi Areenist ilmselt reklaamtekstina hea ülevaade ja soovitused, mida e-lugeri ostmisel arvestada. Samas humoorikas soovitus: kuidas kasutada ära olemasolevat väiksemat sorti sülearvutit? Otsige üles, kuidas kuva orientatsiooni muuta, kas siis dokumendis või kogu töölaual. Seejärel võtke arvuti nagu raamat ette 🙂

Samuti hea tooteülevaade EPL jaanuar 2010.

Võrdlusmaterjali: tabel Wikipedias ja ka ajakirjas Time. Lisainfo leidmisel aitab ka eBookReadersReview.

 Head omadused:

  • energiasäästlik- aku peal peavad need märksa kauem vastu kui suvaline väike arvuti. Energiat võtab vaid lehe vahetamine.  
  • ekraan on ülimalt silmasäästlik  (ei kasutata tagantvalgustust ja teksti kuvamine ei nõua energiat)
  • pildi moodustamis tehnoloogilise lahenduse tõttu näeb see välja nagu paberil olev tekst, mida on mugav ja silmasõbralik lugeda just pealelangevas valguses, seega ka näiteks väljas päikese käes, kus tavapärast läppari LCD ekraani on pea võimatu jälgida
  • saab kuulata näiteks MP3-vormingus muusikapalu 
  • kaalult kerged (Cybook)
  • mahub sadu digitaalseid raamatuid
  • uuemad versioonid võimaldavad ka ligipääsu internetile, et alla laadida digitaalseid ajalehti ja ajakirju
  • Kahe ekraani abil saab e-raamatuid lugeda samamoodi kui tavalisi raamatuid, kuid teist ekraani saab kasutada ka veebibrauseri või puuteekraanile tekkiva klaviatuurina, mistõttu seda saab kasutada ka sülearvuti funktsioonides (Asus Eee Reader?)
  • ilmselt tegemist väga laialdase/plahvatuslikku kasutamist soosiva vahendiga. Ootame-näeme!

Nõrgad küljed:

  • kodumaist ajakirjandust ja raamatuid on sellele raske leida
  • iga raamatu lugemiseks või laenutamiseks e-raamatukogust tuleb osta litsents või nö.lugemisõigus (hinnad nt 10 US senti?)
  • (Eestis) kirjastajad on skeptilised ja kardavad piraatlust (“Teine vana kooli kirjastajate argument on see, et kui kõik tegelevad isetegevusliku kirjastamisega ja riputavad tekste üles, siis on maailm täis läbu nagu mingi vähetähtsa riigi ajalehe kommentaarium.” Daniel Vaarik  Kindlasti tuleb kirjastusäris värske peaga mõtlema hakata ning karta on, et paljud senised kirjastused ei pruugi enam hakkama saada
  • turg on alles USA keskne

Peaks:

  • pdf- või Wordi dokumente kuvada
  • soodsaimad peaks kättesaadavad olema 2000 EEK kandis (Sony Reader Pocket Edition)
  • võib olla ka puuteekraan (värviline Asus Eee Reader)
  • eriti hea kui ei ole seotud kindla teenusepakkujaga (Kindle ja Amazon, Sony-Google)
  • e-raamatute laenutamisvõimalus kasutajate vahel (Nook)

Kust saada e-raamatuid:

  • lihtne googeldamine: ebook raamat ja e-books free- annab üllatava tulemuse.
  • http://www.e-raamatukogu.com/Avaleht.aspx Kolm eesti noort, Kerli Altmart, Piia Salundi ja Andrei Errapart, digitaliseerivad oma vabast ajast eesti kirjandust ja riputavad selle tasuta lugemiseks internetti. Samas kiire ülevaade, mis ilmunud: http://twitter.com/Eraamatukogu
  • http://www.ebooks.ee/ Kirjastus ERSEN algatas koos mõjuka Kanada kirjastusega HARLEQUIN eestikeelsete e-raamatute projekti meie turul. Projekti põhiülesanne on e-formaadis raamatute seaduslik levitamine.

Katsetamiseks:

 IDEE: tudengitel uurida sarnaselt USA-s läbiviidule, mida vahendab ERR jaanuaris 2010: 20 protsenti USA raamatusõpradest on viimase aasta jooksul loobunud paberraamatute ostmisest, eelistades neile e-raamatut. Mitu protsenti Ameeriklastest üldse loevad? 🙂

Uudised

Meie jaoks on lugemisaasta alanud raamatute jagamisega. Palju mahakantud raamatuid leidsid uue omaniku.

Minul oli eile ametlikult viimane tööpäev, kuid tulin ka täna veel viimaseid tunde andma ning otsi kokku tõmbama.

Kurvastab see, et edaspidi on raamatukogu avatud vähem ning reedel üldse suletud. Raamatukogu blogi sisu täiendamine jääb ilmselt samuti mõneks ajaks soiku.

Aitäh armsatele lugejatele! Aitäh kolleegidele!

Milline raamat Sina oleksid?

Aastanumbrite vahetudes on üsna tavaline, et vaadatakse eelmisele aastale kokkuvõtliku pilguga ning uueks aastaks tehakse plaane, seatakse eesmärke ja antakse lubadusi. Uusaastalubadused tunduvad minu enese jaoks justkui õhuke jää.

Üheks variandiks on tõesti aasta planeerimine ja eesmärkide seadmine. Selleks on palju võimalusi ning atraktiivseid blogisid ja veebilehti, kust vastavalt nõu ja nippe leiab:

  • Selge Pilt 8 nippi, et uus aasta tuleks vanast parem

Kui me oleksime aga raamatud? Milline raamat oleksid sa täna? Aga milline oleks sinu 2010. aasta aastaraamat? Harald Lepisk on kirja pannud vahva postituse, mille eeskujul väike loovülesanne läbi teha.

Samas räägib Lepisk metoodikast- Elav raamatukogu, mida edukalt kasutatakse ka T.O.R.E.- tegevuses. Elav Raamatukogu on kultuuridevahelise õppimise ja isiksusliku arengu soodustamise meetod, milles noortele antakse võimalus seista vastakuti oma eelarvamustega. See toimib samadel alustel, nagu tavalinegi raamatukogu – raamatukoguhoidja, lugejakaartide, raamatute ja laenutajatega. Raamatutena toimetavad aga mitte paberid, vaid inimesed, kes räägivad lugejale oma kogemustest ning püüavad koos lugejaga selgusele jõuda stereotüüpide tõelevastavuses.

Lisalugemist: http://www.meis.ee/pictures/Noorteleht.pdf