Old way – Boo! New way - Yay!

Libraries of the Future in Plain English (Tulevikuraamatukogud- selges inglise keeles)

Tegemist videoga, mis on tehtud raamatukoguinimeste poolt  UTS Library´st. Idee ja kontseptsioon on laenatud Common Craft´ilt. Olen juba paar aastat olnud viimase töö austaja. Lee LeFeveri viis keeruliste asjade lihtsaks seletamine on- geniaalne. Lihtsad asjad on geniaalsed! Olen kasutanud seda nii 8. kui 11. klasside informaatikatundides lisamaterjalina tutvustamaks sotsiaalse tarkvara võimalusi.

Käesolev video on aga vahva kokkuvõte muutumises olevas raamatukogundusest. Õigemini vajadusest muutuda- kasutades ära sotsiaalset tarkvara ning arvestades teenindussfääri tarbijate vajaduste muutumist. Eriti meeldib mulle see, et rõhutatakse “raamatukoguhoidja” pädevuste puhul loomingulisust, paindlikkust. Märksõnaks ka valmisolek- nii kliendi soovide ära tundmiseks kui ka parima võimaliku säästva eluviisi ja infovahetamise viisi osas. Ülikoolis räägiti raamatukoguhoidjast kui innovaatorist (vähemalt selle edumeelsest toetajast). Reaalsuses võtab see aega nii meil kui mujal.

 

Video on üsna lihtsas inglise keeles. Oskamatutele- viimane aeg on õppima hakata!

Head vaatamist!

E-raamatust e-tindini

Sel suvel Raplas kooliraamatukoguhoidjate suveseminaril 2009 tekitas Mart Laanpere esinemine kolleegide hulgas kõvasti erimeelsusi. Tehnoloogia ja raamatud ühes lauses!? Paljude jaoks tundub see siiski veel vastuvõetamatu ja arusaamatu. On hea meel tõdeda, et suurem osa raamatukoguhoidjatest on edumeelsed ja ei pelga arengut. Teisalt on mul hea meel, et alati on neid, kes väärtustavad ja seisavad “vana hea” eest. Eks see hoiabki elus balanssi.

Üheks väga teravaks küsimuseks oli e-raamatute ja e-lugerite üha laialdasem kasutuselevõtt maailmas. Esimeste puhul siis tegemist digitaliseeritud raamatutega ja teise puhul tehnoloogilise abivahendi või vidinaga, mis mõledud eelkõige pikemate tekstide lugemiseks. Tõlkimise või tõlgendamise tõttu kasutatakse palju erinevaid mõisteid. Ka e-raamat (eReader) vahendi kontekstis.

Vahvas ja vägagi web 2.0 keskkonnas raamatumaailm.ee arutab ja annab hea tehnilise ülevaate postitaja kert  e-raamatulugeja Amazon Kindle kohta.  Tekib ka enesel soov säärast vidinat omada. Vähemalt katsetada. Väga lihtne on öelda ei. Samas kas ilma katsetamata tasub protestida?

Teemasse süvenedes ja uurides, kuidas hetkel olukord Eestis on- avastan üllatuslikult, et tegemist on aktuaalse teemaga. Googeldades avastan üsna värskeid postitusi, artikleid ja tooteülevaateid erinevate e-raamatute või e-lugerite kohta. VAU-efekt! Lähenen teemale küll vahendipõhiselt a la millist võimalusel soetada, kuid leian ka palju selgitavat taustinfot.

  • olemuslikud küsimused traditsiooniline raamat vs digitaalne vahend
  • digitaliseerimise ohud- eksitavad või mittetäielikud metaandmed
  • veebi- või e-raamatute kirjastamine ja nõuded
  •  autoriõiguse küsimus
  • kirjastustööstuse ümberorienteerumine

Juba detsembris 2009 ütles aga Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo , et rahvusraamatukogu praegu üheks kõige olulisemaks sihiks arendada elektroonilist poolt. Arendatakse ja püütakse leida just nimelt tasakaalu, kuidas olla piisavalt “pildis” ja säilitada traditsioone. “Meil on umbes 3000 e-raamatut, mida on võimalik seitsmeks päevaks alla laadida ja lugeda ning kasutada.”  RR edumeelsus on innustav ja hea eeskuju. Detsember 2010 Sirbis Andresoo RR komplekteerimisest: “E-areng on kaasa toonud ka selle, et muudetud on kogude komplekteerimiseks mõeldud eelarveridade proportsioone. Suhe on 80 : 20 trükitud raamatute kasuks.”

ERR uudistele 2010 jaanuaris Johannes Tralla “Eestis jõuavad ilmselt lähikuudel müügile e-raamatute lugemisseadmeid, kuid raamatukaupmehed ja kirjastajad ootavad seda aega hirmuga. ” 

kert:” Amazoni Kindle ja teised analoogsed seadmed võimaldavad nüüd raamatuid lihtsamini, väiksema kulu eest ning ühtlasi ka loodust säästes nautida. See on tulevik – olge valmis.”

Silm tasub peale visata ka Mart Väljataga arvamusele Google ülemaailmse e-raamatukgu loomise kohta. „Mina pigem tervitaksin selle ühe digiraamatukogu tekkimist. Muretseksin pigem, et see ei ole Eestis ligipääsetav.“

Mõnusaid mõtteid on kirjutanud e-raamatust ka blogija Marek Muiste blogis Herbaarium. Eriti lahe ja julge mõte: “Digitaalse sisu ja korraliku kasutajatoe korral võiks välja pakkuda mõtte, et iga tudeng võiks saada kooli/riigi poolt endale e-raamatu lugeja, mille abil tal on ligipääs kogu informatsioonile, mida ta oma õppetöös vajab”.

Mäletan samuti diskussiooni 2009 sügisesest kohtumisest õpikukirjastusega, kus oli vaidlus/arutelu õpikute digiteerimise digitaalselt kättesaadavaks tegemise üle. Vastus oli kokkuvõtlikult: ei taha, ei tasu jms.

Kristjan Otsmann 2008 on samuti Kindlet katsetanud. Huvitav oleks teada, mida ta sellest täna arvab? 

 

Tehnika- ja tehnoloogiliste abivahendite ülevaateid ja arvustusi tegev kahvel on testinud Notion Ink Adam tahvelarvuti/e-raamatut. Viimane saab ka ülistava kommentaari -imeline 🙂 Tekitab huvi küll, kas pole? Kahvlist saab lugeda veel COOL-ER’i, Barnes& Noble´i Nook´i, LG Display.  

Ekspressi Areenist ilmselt reklaamtekstina hea ülevaade ja soovitused, mida e-lugeri ostmisel arvestada. Samas humoorikas soovitus: kuidas kasutada ära olemasolevat väiksemat sorti sülearvutit? Otsige üles, kuidas kuva orientatsiooni muuta, kas siis dokumendis või kogu töölaual. Seejärel võtke arvuti nagu raamat ette 🙂

Samuti hea tooteülevaade EPL jaanuar 2010.

Võrdlusmaterjali: tabel Wikipedias ja ka ajakirjas Time. Lisainfo leidmisel aitab ka eBookReadersReview.

 Head omadused:

  • energiasäästlik- aku peal peavad need märksa kauem vastu kui suvaline väike arvuti. Energiat võtab vaid lehe vahetamine.  
  • ekraan on ülimalt silmasäästlik  (ei kasutata tagantvalgustust ja teksti kuvamine ei nõua energiat)
  • pildi moodustamis tehnoloogilise lahenduse tõttu näeb see välja nagu paberil olev tekst, mida on mugav ja silmasõbralik lugeda just pealelangevas valguses, seega ka näiteks väljas päikese käes, kus tavapärast läppari LCD ekraani on pea võimatu jälgida
  • saab kuulata näiteks MP3-vormingus muusikapalu 
  • kaalult kerged (Cybook)
  • mahub sadu digitaalseid raamatuid
  • uuemad versioonid võimaldavad ka ligipääsu internetile, et alla laadida digitaalseid ajalehti ja ajakirju
  • Kahe ekraani abil saab e-raamatuid lugeda samamoodi kui tavalisi raamatuid, kuid teist ekraani saab kasutada ka veebibrauseri või puuteekraanile tekkiva klaviatuurina, mistõttu seda saab kasutada ka sülearvuti funktsioonides (Asus Eee Reader?)
  • ilmselt tegemist väga laialdase/plahvatuslikku kasutamist soosiva vahendiga. Ootame-näeme!

Nõrgad küljed:

  • kodumaist ajakirjandust ja raamatuid on sellele raske leida
  • iga raamatu lugemiseks või laenutamiseks e-raamatukogust tuleb osta litsents või nö.lugemisõigus (hinnad nt 10 US senti?)
  • (Eestis) kirjastajad on skeptilised ja kardavad piraatlust (“Teine vana kooli kirjastajate argument on see, et kui kõik tegelevad isetegevusliku kirjastamisega ja riputavad tekste üles, siis on maailm täis läbu nagu mingi vähetähtsa riigi ajalehe kommentaarium.” Daniel Vaarik  Kindlasti tuleb kirjastusäris värske peaga mõtlema hakata ning karta on, et paljud senised kirjastused ei pruugi enam hakkama saada
  • turg on alles USA keskne

Peaks:

  • pdf- või Wordi dokumente kuvada
  • soodsaimad peaks kättesaadavad olema 2000 EEK kandis (Sony Reader Pocket Edition)
  • võib olla ka puuteekraan (värviline Asus Eee Reader)
  • eriti hea kui ei ole seotud kindla teenusepakkujaga (Kindle ja Amazon, Sony-Google)
  • e-raamatute laenutamisvõimalus kasutajate vahel (Nook)

Kust saada e-raamatuid:

  • lihtne googeldamine: ebook raamat ja e-books free- annab üllatava tulemuse.
  • http://www.e-raamatukogu.com/Avaleht.aspx Kolm eesti noort, Kerli Altmart, Piia Salundi ja Andrei Errapart, digitaliseerivad oma vabast ajast eesti kirjandust ja riputavad selle tasuta lugemiseks internetti. Samas kiire ülevaade, mis ilmunud: http://twitter.com/Eraamatukogu
  • http://www.ebooks.ee/ Kirjastus ERSEN algatas koos mõjuka Kanada kirjastusega HARLEQUIN eestikeelsete e-raamatute projekti meie turul. Projekti põhiülesanne on e-formaadis raamatute seaduslik levitamine.

Katsetamiseks:

 IDEE: tudengitel uurida sarnaselt USA-s läbiviidule, mida vahendab ERR jaanuaris 2010: 20 protsenti USA raamatusõpradest on viimase aasta jooksul loobunud paberraamatute ostmisest, eelistades neile e-raamatut. Mitu protsenti Ameeriklastest üldse loevad? 🙂

Milline raamat Sina oleksid?

Aastanumbrite vahetudes on üsna tavaline, et vaadatakse eelmisele aastale kokkuvõtliku pilguga ning uueks aastaks tehakse plaane, seatakse eesmärke ja antakse lubadusi. Uusaastalubadused tunduvad minu enese jaoks justkui õhuke jää.

Üheks variandiks on tõesti aasta planeerimine ja eesmärkide seadmine. Selleks on palju võimalusi ning atraktiivseid blogisid ja veebilehti, kust vastavalt nõu ja nippe leiab:

  • Selge Pilt 8 nippi, et uus aasta tuleks vanast parem

Kui me oleksime aga raamatud? Milline raamat oleksid sa täna? Aga milline oleks sinu 2010. aasta aastaraamat? Harald Lepisk on kirja pannud vahva postituse, mille eeskujul väike loovülesanne läbi teha.

Samas räägib Lepisk metoodikast- Elav raamatukogu, mida edukalt kasutatakse ka T.O.R.E.- tegevuses. Elav Raamatukogu on kultuuridevahelise õppimise ja isiksusliku arengu soodustamise meetod, milles noortele antakse võimalus seista vastakuti oma eelarvamustega. See toimib samadel alustel, nagu tavalinegi raamatukogu – raamatukoguhoidja, lugejakaartide, raamatute ja laenutajatega. Raamatutena toimetavad aga mitte paberid, vaid inimesed, kes räägivad lugejale oma kogemustest ning püüavad koos lugejaga selgusele jõuda stereotüüpide tõelevastavuses.

Lisalugemist: http://www.meis.ee/pictures/Noorteleht.pdf

2009. aasta top kümme avastust ja valik teadusuudiste vahendajaid

Ajakirja National Geographic rubriigi News enim vaadatud teaduslikud avastused alustades fosiilsete  leidudega ning jätkates floora ja fauna vallas.

Teadustuudiseid kajastavad Eestis:

Forte- teadusja loodusuudised- http://forte.delfi.ee/news/teadus/

kool.ee- uudiseid nii õpetajatele kui õpilastele lahedad teadusuudised

Algselt Äripäeva rubriigina ilmunud pööraselt lahedad teadusuudised nüüd iseseisva portaalina Novaator.ee toimetavad tegijad Tartu Ülikooli juurest.

Tiit Kändler ja teised Eesti Päevalehes ja  Tiit Kändleri teadus.ee.

Priit Ennet Eesti Ekspressis,

Marek Tihhonovi blogi: http://marekioma.blogspot.com/ ja http://marekiasjad.blogspot.com/

Ajakiri Horisont.

Kasulik lugemine on kindasti ka skeptik.ee , mis heidab veidi kriitilisemat ja ehk ka selgemat valgust paljudele aktuaalsetele teemadele. Viide postitusele, kus muuhulgas õpetatakse Rubiku kuubikut kokku panema.

Eersti Rahvusringhäälingu teadus-haridus-silmaring portaal: http://teadus.err.ee/ siin on rohkelt viited erinevatele saadetele Vikerraadios, ETV-s, mida on võimalik ka järelkuulata.

Eesti füüsika portaal: http://www.fyysika.ee/uudised/

Tartu Observatooriumi teadusuudised: http://www.aai.ee/?page=teadusuudised

Portaali Roheline Värav uudised: http://www.greengate.ee/?page=4

http://forte.delfi.ee/news/teadus/

Ärksa õppimise 40 võtet

Raamatust: Kuidas ärksalt õppida, A. Kidron

  1. Näe uue omandamises ja õppimises oma võimete väljaarendamise võimalust ja isiksuse arendamise teed.
  2. Kujunda õping endale põnevaks ja tulemuslikuks, võttes appi kõik käepärased nõksud.
  3. Sea iga päev endale kindel eesmärk midagi uut omandada või varasemat korrata.
  4. Asenda õppimisalased eelarvamused ja negatiivsed enesesisesndused positiivsete suunissõnadega.

5. Kujunda endale märkmikkalendri abil endale aja haldamise harjumused.

  1. Keerukat ainet õpi sammhaaval, tehes algul arusaamatu kas või osaliselt mõistetavaks.
  2. Toetu uut omandades esialgsele tarkusele– sellele, mida ainevallast juba tead või oskad terve mõistusega järeldada.
  3. Võõrast õppides avasta selles omast ja tuntut.
  4. Järjepanu õppelaua taga istumise asemel tee õppides sadegasti lühipause– see värskendab meelt.
  5. Kui oled väsinud- puhka, kui unine, mine – maga! Kas või veerand tundi!

Jätkub…

Vahva võimalus võita hea raamat

Tuleb tunnistada, et 2009 aasta on PG raamatukogu jaoks olnud uute teavikute osas nii nukker, et komplekteerimiseks tuleb osaleda ja korraldada kampaaniaid 🙂

Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded

Tegemist on raamatuga, mida kindlasti tahame oma kogus näha ja lugeda.

2) Justin Petrone intervjuu KUKUraadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost:http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee

Reeglid:
– Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
– Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
– Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
– Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
– Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo –http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Hea on teatada, et esimeste kinkeraamatute hilgas oleme ka värksed Minu hispaania omanikud

Kingi koolile raamat

Seoses kooli 100. juubeliga novembris toimub kampaania „Kingi koolile raamat“.

Tegemist on ettevõtmisega, mis esmakordselt viidi väga edukalt läbi kümme aastat tagasi. Tänu sellele täienes kooli raamatukogu fond märkimisväärselt.

2009. aasta jooksul ei ole majanduslike põhjuste tõttu kooli raamatukogu uue kirjandusega komplekteerimine võimalik. Koostamisel on nimekiri raamatutest, mis oleksid meie kooli õpilaste ja õpetajate jaoks vajalikud.
Igale kingitud raamatule lisatakse raamatukogus kinkija nimega juubeliaasta kampaania logoga eksliibris.

Tegemist on vajaliku ja kasuliku algatusega, mida toetavad Õpilasesindus ja T.O.R.E.

KINKERAAMATUTE NIMESTIK

PILDIMÄNG

Käimas on traditsiooniline pildimäng „TUNNE ILMA JA INIMESI“Sel õppeaastal on võimalik osaleda ka Interneti kaudu. Igal nädalal avaldatakse uued küsimused. Kokku on 7 vooru. Vastused tuleb saata e-mailiga õpetaja Jaanusele reedeks.Pildid on üleval ka raamatukogus ja õp. Moppeli kabinetis. Tule ja osale! Vastused saada: jaanus.moppel@paidegymn.ee küsimused VII voor


Pildimäng on selleks korraks lõppenud. Aitäh kõigile osalejatele! Olite asjalikud.

Palju õnne esikoha omanikule!

Tulemused

tulemused lopp

Raamatukogupäevad ja ettelugemine

20.-30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad “Rahvas algab raamatust”, mille osaürituseks on ettelugemise päev “Loeme Valterit”.

Viimane toimub 20. oktoobril ja juba 16. korda.

Plakat

Meie koolis loevad 9. A klassi õpilased 1.-4. klasside õpilastele. Ette loetakse erinevaid lugusid ja katkendeid. Võimalusel ka eesti lastekirjaniku ja kunstniku Edgar Valteri (1929–2006) loomingut.

 

Järvamaa Keskraamatukogus

20. oktoobril kell 11.00-15.00
Tasuta raamatute laat “Vahetame raamatuid” 

Sul on kodus palju vanu raamatuid millest sa enam ei hooli. Too need meile laadale. Ehk leiab need inimene, kes just neid raamatuid vajab ning sinagi võid leida selle, mida oled kaua otsinud. 

 21. oktoobril kell 16.30 kohtumine kirjanikuga – Ketlin Priilinn

 

 

Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta 2010

Info Kultuuriministeeriumi lehelt:

lugemisaasta on 2010. a toimuv teema-aasta, mille eesmärk on tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele.

Lugemisaasta eesmärgid ja tegevused saab kokku võtta järgmiselt:

  • visioon: lugemisaasta on toonud tähelepanu keskmesse lugemise kui elukestva hariduse aluse ja arendava vabaaja veetmise vormi, ühiskonnas on laiemalt teadvustatud kirjanduse olulisus meie identiteedi kandjana ja tugevdajana; pärast 2010. aastat jätkuvad lugemist edendavad tegevused, mis on alguse saanud lugemisaastal.
  • missioon ja tegutsemise strateegia: lugemisaasta korraldamise käigus teevad lugemise ja kirjanduse edendamise, õpetamise ja toetamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud koostööd ühise eesmärgi nimel, et teadvustuks lugemise ( vaba- ja tarbelugemise) olulisust emakeele arendajana, silmaringi laiendajana ja isiksuse mitmekülgse arengu tagajana; lugemisaasta sündmused on korraldatud erinevatele huvi- ja sihtgruppidele ühistegevuse algatamiseks, mis jätkusuutlikena seovad eri põlvkondi, keelelisi ja kultuurilisi rühmi.

Minister Laine Jänese sõnul peaksid lugemisaasta ettevõtmised kaasama kõiki ühiskonnagruppe lastest vanavanemateni ning igaüks peaks tundma, et lugemisaasta sündmused on jõudnud temani.

Põhjarannikus tutvustab lugemisaastat, kirjanduselu ja muud raamatutega seonduvat kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar.Lugemisaasta mõte on tuua inimesi rohkem raamatute juurde, tuletada meelde, et raamatud on teadmiste allikas, et ilukirjandust lugedes kasvame inimestena ja arendame oma keeleoskust.”

Lugemisaasta ettevalmistamisse on kaasatud Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Tallinna Ülikool ja paljud teised.

Veidi eksitavana võib tunduda asjaolu, et räägitakse/kirjutatakse erinevalt nii raamatuaasta kui ka lugemisaasta 2010. Kultuuriministeerium siis lugemisaasta ja EES raamatuaastas. Ilmselt oleks kasulikum siiski ühel viisil asjadest rääkida.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi leheküljel on välja toodud raamatuaasta kava.

Loodud on lugemisaasta 2010 ajaveeb.